Statsionaarne teraviljaproovivõtja on automatiseeritud seade, mida kasutatakse teravilja, sööda, teravilja ja muude puistematerjalide kvaliteedi kontrollimiseks. See kasutab selliseid komponente nagu robotkäsi, proovivõttur, tõstemehhanism ja juhtimissüsteem, et sondi positsioneerida ja materjali sõidukitest või varudest eraldada, saades seeläbi representatiivseid proove.
Traditsiooniline käsitsi proovide võtmine nõuab sageli, et töötajad roniksid sõidukitele või liiguksid üle varude, et koguda proove mitmest punktist; see protsess pole mitte ainult töömahukas{0}}, vaid on vastuvõtlik ka muutujatele, nagu proovivõtu asukoht ja operaatori kogemus. Mehhaniseeritud juhtimise abil töötavad statsionaarsed proovivõtturid vastavalt eelseadistatud asukohtadele ja sügavustele, tagades proovivõtuprotsessi suurema järjepidevuse.
Praktikas paigaldatakse need seadmed tavaliselt teraviljaladudesse, teravilja töötlemisettevõtetesse, söödaveskitesse ja logistikaladudesse. Kui sõiduk siseneb määratud alale, kasutab operaator kontrollsüsteemi proovivõtukoha reguleerimiseks ja pärast ekstraheerimist suunab proovi ülevaatusalale.
Statsionaarse proovivõtja esmane ülesanne ei ole teravilja kvaliteedi otsene hindamine, vaid pigem kiire ja süstemaatiline proovide võtmine, pannes aluse parameetrite, nagu niiskusesisaldus, lisandid, puistetihedus ja hallituse tase, hilisemaks testimiseks. Järelikult on hästi-kavandatud struktuur ja standardiseeritud proovivõtuprotseduurid kontrollitulemuste täpsuse tagamiseks üliolulised.
